Esmaasukad saabusid Nevada alale u. 12 000 - 13 000  aastat tagasi, mil kliima oli võrreldes praegusega oluliselt jahedam ja niiskem. Ca 9000 aastat tagasi ilmnesid kuivenemistendentsid (maakera soojenemise esmanähud?). Senini on enim tõendeid esmaasukatest leitud Põhja-Nevadas Lovelocki lähistel. Esimene dateeritud leid, pilliroost pardikujuline püünis, pärineb meie ajaarvamise algusest. Lovelocki leiud  lubavad oletada, et sealsed asukad tegelesid peaasjalikult küttimise ja korilusega. Muutunud kliimaoludes võisid nad kas välja surra või assimileeruda uusasukatega, kellel olid paremad eeldused kõrbega kohanemiseks.

Nevada tähelepanuväärseimad  eelajaloolised leiud seostuvad anasazi indiaanlastega, keda kutsutakse nende püsiasustusega külade (hisp. pueblo) järgi ka pueblo indiaanlasteks. Anasazide tsivilisatsioon kestis Nevadas 1500 aastat. Esimesel perioodil, 300 e.m.a. – 500 m.a.j, elati koobastes, kütiti viskeodadega,  valmistati kivist algelisi nuge ja kraabitsaid. Tähelepanuväärselt kõrgel tasemel oli nende punumiskunst.

Teisel perioodil, 500 – 700 m.a.j., lisandus punumisele keraamika. Kaevandati soola, majaehitusel laoti müüre. Samuti leidub ka tõendeid surnute matmisest.

Kolmas periood, 700 – 1100 m.a.j., eristub eelnevatest põllumajanduse viljelemise tõttu. Kasvatati maisi, ube, kõrvitsalisi. Maaharimise tarbeks oli juurutatud niisutussüsteem. Sellest perioodist on  Nevadas leitud ligikaudu 100 "pueblot" - enamuses ühe-kahe, kuid mõned kogunisti 100 ruumiga. Põlluharimise kõrval täiendati toiduvarusid küttimise ja korilusega. Samuti leidub tõendeid türkiisikaevandamisest ja kauplemisest.

Neljandal perioodil, alates kuskil 1150 m.a.j osutavad leiud rahvastiku järsule kahanemisele.  Aastast 1100 pärineva 84-ruumilise kindluse põhjal oletatakse, et selle kerkis hirmust paiutede ees. Igatahes jätsid pueblod oma eluasemed maha ning lahkusid jäljetult. Kas selle taga seisid paiuted, taud, sotsiaalne või kliimamuutus, jääb eelajaloo pimedasse varju.

Lõuna-paiuted, kes end järgmisena Nevadas sisse seadsid, ei olnud kunstiliselt või käsitööalaselt nii vilunud kui pueblo indiaanlased. Siiski seostub esimene ajalooline üleskirjutus praeguse Nevada ala kohta just nende ja Vana Maailma esindajate kohtumisega.