Pärastlõuna, kindlasti pärastlõuna on aeg, mil ette võtta teekond San Franciscost Montereysse piki Highway 1 maanteed. Selleks ajaks on haihtunud California ranniku põhjapoolsele osale kevadsuvel nii iseloomulik udu. Viimast aga tuleb vältida, et oma silmaga veenduda, miks ameeriklased on ristinud seda nimedega nagu “scenic highway” või “All-American Highway”.
Kui nüüd soovitusteks läks, siis varuge reisiks kabriolett, mille allalastud katus lubaks teil osa saada Vaikse ookeani tuulest ja soolasest hõngusest. Kiharad lehvimas võite end tunda justkui mõne legendaarse filmi kangelane. Kindlasti üks parimaid viise ligilähedaseltki mõista, miks nii paljud siia tõttavad … juba 1848 alates.
Maantee siksakitab enamasti mööda järsu kaljuranniku serva. Kui närvikõdi liiga suureks paisub, sulgege vabalt silmad, sest sellel reisil ei koge te mitte üht-kaht, vaid lausa lugematul arvul stseene looduse ilust ja majesteetlikkusest.
Vahepeal aga võib ju lausa pausi teha: miks mitte kohtades, kus naabruskonna farmerid oma ande müütavad Californiale omase tõotusega, et tegu ehtsa orgaanilise kraamiga. Tegelikult on küsitav, kui palju kunstväetist on üleüldse tarvis California päikselises kliimas?!
Vaatamata selle nimes esinevale numbrile ei ole maantee Highway 1 Californias parim, kiireim ega otsejoonelisem maantee, vastupidi üks ohtlikemaid ja aeganõudvamaid. Maantee, millel sõites saad aru, miks Eestis kutsutakse üht enim närvikõdi tekitavat atraktsiooni Ameerika mägedeks. Tänu loodusoludele ei ole maanteeäärne asustus kuigi tihe. Kuigi uhke nimega “city” või “town”, on tihti tegemist paari majakesega külaga, kus üksindus on luksus ja privileeg.
San Franciscost paari tunni autosõidu kaugusel tervitab reisijat suurem linn – Santa Cruz. Valgete ajalugu algab selles piirkonnas aastast 1769, mil siia sattus hispaania sugu maadeavastaja Don Gaspar de Portola. Veerandsada aastat hiljem seati siin sisse misjonärijaam. Veel paar aastakümmet ning siia tulid juba ameeriklased, ja ikka hulgana. Tänu kohalikele loodusressurssidele arenesid jõudsalt metsatööstus, aga ka paekivitöötlus ning kalandus. Looduse ilu meelitas siia juba varasest ajast puhkajaid.
Veidi üle 50 000 elanikuga linn võiks vabalt olla sõsarlinnaks meie Pärnule. Siingi võib samuti nautida rahulikku elurütmi, kohalike kunsti- ja looduslembust. Linnast leiab lugematul arvul butiike, galeriisid, restorane – igaüks neist tipptasemel. Loodusentusiastidele (tegelikult muutub iga külastaja selleks kogedes California looduse mitmekülgsust) soovitaks külastada Santa Cruzi majakas tegutsevat loodus- (samuti väljapanek kohalike indiaanlaste kohta) ja surfimuuseumi, kindlasti ka kaugemal liivarannal asuvat loodusparki Natural Bridges, kust saab imetleda, mis juhtub savikivimi, tuule ja lainete koostöös. Samuti asub selles pargis haruldaste monarhliblikate talvitumispaik. Santa Cruzis asub ka osariigi vanim lõbustuspark - rannativoli Boardwalk. See ei saa rinda pista suuremate vendade-õdedega nagu Disneyland, Marine World jne., ometi saab siin lustida nii väike kui suur ilma suurt tühikut reisieelarves. Ja kui sattuda parki teisipäeval, siis saab lõbu lausa poole hinnaga!
Nagu eelnevast välja loeb, dikteerib linna tegevusi mitte just alati kõige tüünem Vaikne ookean. Seega pole ka mingi ime, et Santa Cruz on kujunenud omamoodi surfiparadiisiks ning lainelaudureid näeb ilma, et neid otsikski. Suveajal pikivad randa ka suvitajad. Vees lobistavad muidugi lapsed ning kaugemal ujuvad ka mõned eriti vaprad, sest madal temperatuur ning merihein pole just asjad, mis suplejaid hordidena ligi tõmbaks. Minu soovituseks oleks leida hotell soojustatud basseiniga, kus lõpmatult lustida saab.
Kui paaripäevase Santa Cruzi väisamise järel võib tunduda, et enam paremaks minna ei saa, siis te kindlasti eksite, sest te pole ju veel näinud kohta, kus kogu California ajalugu lahti rullus – Montereyd.
Tee Santa Cruzist Montereysse kulgeb ikka mööda Highway 1. Viimase valgete ajalugu läheb ajas nii kaugele kui aasta 1770 – napilt 6 aastat enne Ameerika iseseisvumist, mil see Paater Junipero Serra ja varasemast tuntud Santa Cruzi valgest mehest avastaja Gasper de Portola seadsid siin sisse California provintsi pealinna. Portola püstitas siia pea ka kindluse kaitseks võimaliku venelaste ründe eest. Nimelt olid viimased tol ajal siinkandis suured tegijad. Õnneks osutus California alistamine neile liiga suureks suutäieks ja nüüd meenutab nende kunagisi aegu Russian river, Vene jõgi. Pealinna staatust nauditi Montereys aastani 1849.
Siiski jäävad kohalikud alati uhkusega mainima, kui paljude läänelike asjade ajalugu Californias sai alguse just siin: esimene teater, telliskivihone, riigikool, riigihoone, rahvaraamatukogu ja trükikoda. Pole siis ime, et osariigi konstitutsiooni esimene visandki nägi linnakeses ilmavalgust.
Rahvaarvult Viljandist veidi suurem Monterey pesitseb samanimelise abaja kaldal, pakkudes külastajatele suurepärase võimaluse merefaunaga tutvusmiseks kuulsas akvaariumis. Samuti on siin palju lustimist akvalangistidele, vaalavaatlejatele. Kaldal aga võib teha jalutuskäike ajaloolisse kindlusse, vanasse tollihoonesse, meremuuseumisse, kuulsale ookeaniäärsele avenüüle Cannery Row, sadamakaile…. igaühele midagi. Kirjandushuvilistel võib olla huvitav teada, et maailmakuulsa John Steinbecki teos “Konservide liin” e. originaalis “Cannery Row” tegevus leiabki aset eelpool nimetatud avenüül. Kirjanik ise on sündinud Salinases – Montereyst kõigest 17 miili kaugusel asuvas nn. Küüslaugu pealinnas, kus on sisse seatud ka autorile pühendatud keskus.
Kui kirjanikest rääkida, siis sõites Montereys mööda Highway 1 lõuna suunas jõuate mõnekümne minutiga Carmelisse, veidi üle 4000 elanikuga linnakesse, kus ei elutse mitte üks-kaks loovisikut, vaid ongi suuremas osas asustatud loovisikute poolt, kes Vaikse ookeani lähedusest inspiratsiooni ammutavad…. Ok, mõistagi on kinnisvarahinnad nii kõrged, et seda saabki endale võimaldada vaid elanikkonna edukaim kontingent.
Kindlasti tuleks mainida ka seda, et enne ja peale Monereyd hakkavad silma lõputud põllud ja viinamarjaistandused märguandeks, et reisija on jõudmas maailma edukaimasse põllumajandusregiooni – viljakasse Kesk-Californiasse. Muuseas, põllumajandus ongi see, mis teeb California jõukamaks mitte ainult USA osariigina, vaid maailma regioonina.
Reis mööda Highway 1 viib välja lausa Mehhikosse, ent mina lõpetaks siinkohal. Kui eelnimetetatud paikade väisaja ei raatsi veel Carmeliga lõpetada, siis võib mõelda külaskäigust nn. surfijate Himaalajasse - Big Suri, San Simeonis legendaarse Hearsti paleesse või hollandlikku Solvangi.
