Mehhiko-Ameerika sõjaga päädinud sündmused valasid õli tulle ameeriklaste ammusele soovile allutada oma kontrollile California ja New Mexico. Plaani elluviimiseks oli Ameerika Ühendriikidel kasutada kolm sõjaväeüksust. Kolonel Stephen Kearney juhatas Fort Leavenworthis nn. "Lääne armeed", kuhu kuulus 1500 meest. California ranniku ääres oli Ameerika valitusel sisse seatud kommodoor Sloati all tegutsev laevastik. Kolmas üksus kujutas endast varasemast tuttava kapten John C. Fremonti juhtimisel Californiasse saabunud "uurimisekspeditsiooni".
Kolonel Kearney armee asutas end New Mexicos asuva Santa Fe poole teele 27.juunil 1846. Arkansases asuvasse Ben Forti kindlusse jõuti augusti alguseks. Kuuldes Kearney lähenemisest otsustasid mehhiklased Santa Fe garnisonist pageda. Ameerika lipp heisati seal juba 16.augustil. Seega saadi New Mexico kätte ühegi püssipauguta. 25. septembril asus Kearney 300 mehega teele California poole.
Kapten Fremonti ekspeditsioon redutas suve hakul Oregoni piiril, kuhu neil tuli taanduda pärast Californiast väljasaatmist märtsikuus. Kuuldes aga Karulipu mässust Sonomas, vilistas Fremont keelule ning kiirustas toetama Ameerika ümberasunikke. 4.juulil kuulutasid mässajad välja California iseseisvuse. Paar päeva hiljem võttis kommodoor Sloat üle Monterey garnisoni. 10.juulil võidutsesid ameeriklased ka San Franciscos. Põdura tervise tõttu tuli Sloatil Stockton enda asemel kommodooriks määrata . Aega kaotamata asus viimane pidama Fremontiga plaane, kuidas allutada Lõuna-California.
Kavatsuste vastaselt õnnestus Stocktonil vallutada Los Angeles üksi ilma igasuguse vastupanuta juba 13.augusti. Joovastuses läkitas ta Washingtoni sõnumi ameeriklaste võidust Californias. Jättes Los Angelesi kindlustama väikese grupi, naasis ta San Franciscosse, et plaanida edasisi mereväeaktsioone Lääne-Mehhiko sadamate vastu. Enesekindlusest ei jäänud vajaka ka Fremontil, kes pöördus Põhja-Californiasse lisajõude värbama.
Septembris langes Lõuna-California mehhiko mässuliste kätte, kes samuti alistasid Los Angelesi garnisoni. Stockton andis Fremontile käsu unustada muud plaanid ning jalamaid kohale rutata.
Samal ajal kohtus California poole marssiva Kearney üksus Kit Carsoniga. Viimaselt kuuldi paraku juba aegunud sõnumit "California täielikust vallutamisest", mille peale kolonel saatis pool oma väest Carsoniga Santa Fesse tagasi. Jõudes detsembris Californiasse, selgus aga, et Lõuna-California on hoopiski mässuliste käes.
Plaani järgi pidi kapten Fremont randuma San Diegos ning Stockton tegutsema San Pedrost. Fremont aga muutis plaani, maabudes juba Montereys, et sealt mehi hobustega varustades Los Angelesi suunas liikuda. Kommodoor aga passis samal ajal oma väikse üksusega San Pedros, kust ta lõpuks San Diegosse tõmbus.
Mitte kaugel San Diegost, San Pasqualis tuli Kearney meestel mehhiklastega rinda pista. Lahingus hukkus kolmandik meestest, 6.detsembris sai ka Kearney haavata. Kuus päeva hiljem jõuti räsitult San Diegosse, kus Stocktoni meestega ühinedes moodustati 500-line vägi, mis pooltosina suurtükiga Los Angelesi peale aastat marssis.
Mehhiklastega kohtuti San Gabrieli jõel. Sõjahüüu "New Orleans!" innustusel (täpselt 32 tagasi toimunud lahingu järgi) saavutasid ameeriklased 8.jaanuaril 1847 võidu. Kaks päeva hiljem kapituleerusid mehhiklased Los Angelesis. Kuigi lepingu sõlmimine venis lausa aasta, kuulusid California ja New Mexico lõpuks Ameerika Ühendriikidele.
"Ettemääratud saatuse" täitumisel hakkas riburada saabuma uusasunikud - kõigepealt mormoonid, nende kannul aga kullaotsijad.
