Kuni 1821.a. kuulus California, Nevada, Arizona, New Mexico, Texase, osaliselt Colorado ja Wyomingi alla jääv hiigelterritoorium Hispaania impeeriumile. Kui Mehhiko 1821.aastal iseseisvuse saavutas, läksid needki alad uue riigi valdusse. Territooriumi lõplik peremees selgus siiski sündmuste käigus, mis leidsid aset indiaanlaste järgi "Tejas'eks" (sõbrad) kutsutud piirkonnas .
Tejase provintsi, praeguse Texase osariigi asustamisel ei olnud erilist edu hispaanlastel ega mehhiklastel. Küll aga voolas sinna pidevalt ümberasunikke Ameerikast. Näiteks 1835 ulatus nende arv 30 000-ni, mis ületas peremeeste arvu koguni 10-kordselt. Suutmata kontrolli all hoida ameerika ümberasunikke, seadsid mehhiklased neile tingimuseks omaks võtta nii Mehhiko kodakondsus kui katolik usk. Vastutasuks lubati gringodele 6-aastast maksuvabastust.
Mehhiklased ja Texase ameeriklased ei suutnud kuidagi leida ühist keelt kahes küsimuses: religioon ja orjapidamine. Viimase oli Mehhiko keelustanud juba 1829, tehes ainsa erandi Texasele. Konflikt muutus äärmiselt teravaks, kui võimukas kindral Antonio Lopez de Santa Anna end diktaatoriks kuulutas ja Texases sõjaväevalitsuse kehtestas. Kindrali reaktsioon Alamo mässule kutsus teksaslastes esile maruviha. Teadupärast saatis Santa Anna kõik Alamo kindluse vankumatud kaitsjad tulesurma. Goliadi kindluse circa 300 kaitsjat kapituleerusid kindral Urreale tänu lubadusele neid sõjavangidena kohelda. Santa Anna aga vilistas leppele ning hukkas kõik mässulised. Mehhiklaste sõjahüüu "Häving Sabineni välja!" (Sabine jõgi oli USA tollane läänepiir) viljad aga osutusid kibedaks, sest ameeriklased ei kavatsenud nii lihtsalt alla anda.
Santa Anna väge ründasid teksaslased Sam Houstoni juhatusel San Jacinto jõe ääres 21.aprillil 1836. "Alamo eest! Goliadi eest!" innustusel alistati Mehhiko armee ning nabiti kinni Santa Anna. Kättemaksuks tapeti mitusada mehhiko vangi, kelle anumine "Mina mitte Alamos, mina mitte Goliadis" kõlas vaid kurtidele kõrvadele. Kindral Santa Anna pandi väevõimuga Texase Vabariiki tunnustama.
Septembris viidi Texases läbi referendum, mille häälteenamus toetas liitumist USAga. Paraku lükkas USA president Andrew Jackson Texase palve tagasi kartuses, et see viiks sõjani Mehhikoga ja lõhestaks riiki veelgi. Enne valitsusaja lõppu 1837.a. märtsis tunnustas ta siiski Texase iseseisvust, mida vastne riik sai nautida 9 aastat.
USA ja Mehhiko suhted jäid endiselt pingelisteks, sest ameeriklaste soov haarata endale California ja New Mexico ei olnud kellelegi saladuseks. Õli valas tulle vee vahejuhtum, mil Vaikse ookeani eskadroni kommodoor Thomas Catesby Jones vallutas kuulujuttudest innustatuna Mehhiko garnisoni Montereys. Kui selgus, et sõda Mehhiko ja Ameerika vahel polegi veel välja kuulutatud, langetas Jones Ameerika lipu, vabandas mehhiklaste ees ning pages tulistjalu.
1844.a. aprillis üritas Texast Ameerikaga liita president Tyler, kelle plaani nurjas orjapidamisvastase senati vastuseis. Novembris aga sai presidendiks James Polk tõotusega tuua liitu Texase Vabariik. Kuu enne tema ametisseasumist, 1845 veebruaris, kiitis Kongress lõpuks heaks Texase integreerimise. Texas ratifitseeris sätte detsembris, Mehhiko aga katkestas viivitamatult diplomaatilised suhted Ameerikaga.
1845 tuli New Yorgi ajakirjanik John L. O'Sullivan välja kuulsa väitega, mille kohaselt ameeriklastele oli "saatusest ette nähtud valitseda kogu kontinenti, mis Jumal [neile] piiramatuks arenguks määranud on".
Sama aasta novembris pakuti Mehhiko valitsusele 30 miljon dollarit California ja New Mexico eest, millest mehhiklased põrmugi huvitatud ei olnud. Sõja ajendajaks oli naabrite erinev seisukoht, kust läheb Texase lõunapiir. Ameeriklaste arvates jooksis see vastavalt Texase ja Santa Anna vahel 1836 sõlmitud iseseisvusleppele piki Rio Grande jõge, mehhiklaste arvates aga palju kaugemal põhjas Nuecese jõe ääres.
1846 märtsis saatis president Polk kindral Zachary Taylori kindlustama riigipiiri Rio Grande ääres, kuhu hakati rajama kindlust. Mai algul asus arvukas Mehhiko vägi kindral Arista juhendusel jõge ületama. Tayloril tuli ühtaegu kaitsta ehitusjärgus kindlust ning seda varustavat Point Isabeli baasi Mehhiko lahe rannikul. Lootuses mehhiklaste rünnakut tagasi hoida saatis kindral enamus mehi rannikut ja Point Isabeli kindlustama. Arista väed ründasid kindlust 3. mail. Kaitsjad pidasid vastu 8. maini, mil neile saabus appi 2300 meest Taylori juhtimisel. Vaenuväed kohtusid Palo Alto all, mehhiklastel tuli hoolimata arvuliselt ülekaalust ja aegunud sõjaväetehnika tõttu peagi taganeda. Resaca de la Palmas tabati nende väejuht Arista koos dokumentidega, mille hulgast leiti käsk saata sõjavang Zachary Taylor viivitamatult Mexico Citysse. Võitjate arvates oli see vägagi humoorikas. Texase kindluseks nimetati seal langenud major Browni järgi Fort Browniks.
Ametlikult kuulutas Ameerika kongress Mehhikole sõja 13.mail 1846, mil sai alguse Ameerika ajaloo üks olulisemaid episoode, mis ei muutnud mitte ainult riigipiire, vaid kogu rahva saatuse.
