|
Sissejuhatuseks tsiteerin Ameerika kirjanikku Mark Twaini, kes oma Metsiku Lääne reisidele pühendatud teoses "Roughing it" (1872 - "Eemal tsivilisatsioonist") kirjeldab teekonda Carson Cityst Tahoe järve äärde: "Meile öeldi, et see asub 11 miili kaugusel. Kõmpisime jupp aega tasamaal, kuni jõudsime mäeni, mis sööstis püstloodis kuskil tuhande miili kõrgusele. Tippu jõudes vaatasime mäe teisele poolele. Ei mingit järve. Teisele poolele laskudes ootas meid ees org ning järgmine mäetipp – seekord juba kolme-nelja tuhande miili kõrgusel. Vaatasime sealt jälle alla. Ikka ei mingit järve. Väsimusest ja higist leemendades istusime puhkama ning palkasime paar pilusilma siunama inimesi, kes meid tüssanud olid. Pärast puhkust aga oli meil taas jaksu ja tahtmist teekond uuesti jalge alla võtta. Rühkisime veel paar-kolm tundi enne, kui Järv meie pilgule avanes – majesteetlik sinipalakas 6300 jala kõrgusel merepinnast, palistatud lumiste mäetippudega, mis omakorda kerkisid veel 3000 jala kõrgusele! Teekond ümber selle lahmaka ovaali võinuks olla tubli 80 või 100 miili. Imetledes selle tüünel pinnal briljantse täpsusega peegelduvaid mäeharju mõtlesin, et vaevalt saab maamunal kaunimat pilti leida." Järvest lahutavate mägede kõrguse ning hiina tööjõu kohalolu, rääkimata siis veel kasutamisega on kirjanikuhärra muidugi liialdanud. Ent need poeetilised võtted lubavad lugejal teekonna vaevalisust mõista. Samas järve ilu kirjeldades ta küll liialdanud pole – vastupidi, see jääb napiks.
Mind ennast haarab järve ääres alati eriline transitaoline seisund, milles segunevad katarsis, imetlus, õnne- ja tänutunne. See oleks minu "Veel peatu hetk!" Carson Citys elades on meil kujunenud vääramatuks tavaks eskortida iga külaline Tahoe manu. Isegi meie sõber Pastor Don, kes misjonärina maailmaradu (ka Eestis) käinud ja näinud, ei olnud kiidusõnadega kitsi. Huvitav ongi vaadata inimesi, kes vahetavad Tahoe muljeid – nende silmad löövad särama ning huultel viivleb saladuslik naeratus. Justkui kuuluks nad mingisse salaseltsi...
Loe Tahoe geograafiast, ajaloost ning sealsetest ajaveetmisvõimalustest siit.
|