Esialgu ei olnud Nevada midagi muud kui mägine kõnnumaa, mis ümberasunikke California kullaväljadest lahutas. Enne ohtlikku retke üle Sierra Nevada mägede kasutasid nad võimalust siin oma varusid täiendada. Ja seda pakkusid neile ettevõtlikud mormoonid, kes siin juba 1850 juunis kaubajaama pidama asusid. Tegu oli vaid karjakopliga, mille ümber grupp mormoone Joseph DeMonti ja H.S. Beatie juhendusel palktarandiku püstitanud olid. Kohta kutsuti Mormon Stationiks (Mormooni Postijaam) ning tänu oma asukohale Sierra Nevada mäestiku jalamil viljakas Carson Valley orus kätkes see endas äärmiselt suurt potentsiaali. Paraku tingis kullamaardlate ammendumine juba sama aasta septembris õnneotsijate voori raugemise, mille peale DeMont ja Beatie otsustasid jaamast kibekähku lahti saada, müües selle kellelegi Moore'ile.
Salt Lake Citysse naastes asus Beatie tööle John Reese'i universaalkauplusse. Tema pajatused mahajäetud kaubajaamst kannustasid poeomanikku ette valmistama kaubavoori toiduainete ja seementega. Poeomaniku juhatusel asus 10- vaguniline karavan Mormon Stationi poole 5.aprillil 1851. Juunis pärale jõudes oli Reese'il esimesekd asjaks omandada osalus kaubajaamas. Ajutise tara asendas ta väikse osmikuga, millele kuulub esimese püsihoone au Nevadas. 30 aastat hiljem meenutas Reese: "Kohale jõudsin juunis… Jäin pidama kohta, mida nüüd kutsutakse Genoaks …seal ei olnud ühtki valget inimest… Mul oli kaasas kuskil seitseteist meest …. Loomade seas olid meil muulad, hobused ja härjad, peamiselt härjad siiski… Tara ümber kündsin üles 30-aakrise maatüki, et see järgmiseks aastaks juba valmis oleks."
Algul olid Reese'i ainsateks naabriteks käputäis kullauhtjat 25 miili kaugusel Cold Canyonis. Suvel aga sai ta täiendust paari mormoonipere näol, kes asundusele juba elu sisse puhusid. 1852 teenis Reese arvukatele ümberasunikele müüdud nisu-, odra-, maisi-, meloni- ja kaalikasaagi pealt kenakese varanduse.
1854 lõpus hakkasid Eagle Valley orgu ja seda ümbritsevale alale (Carson City hilisem asukoht) saabuma ka mittemormoonid. Pingete tekkimine kahe grupi vahel ei võtnud kaua aega, kuna mittemormoonid nägid mormoone kui Salt Lake Citys asuva territoriaalvalitsuse ülemvõimu kehastust. 1855 aprillis toimus Salt Lake Citys oluline konverents, et pidada plaani, kuidas mormoonide positsioone Läänes veelgi tugevdada. Nevada seisukohalt olid olulised kaks misjonit. Esimene puudutas arvulise ülekaalu ja kontrolli säilitamise eesmärgil täiendavate mormoonide saatmist Carsoni orgu, teine aga William Bringhursti rühma lähetamist New Mexico territooriumile Las Vegas Springsi asunduse loomiseks. 1856 kevadel tegi Salt Lake Cityst kohale saadetud kohtunik Orson Hyde planeeringu Mormon Stationile, mille ta samas ka Itaalia linna Genua järgi Genoa'ks (häälda: dzenoua) ümber nimetas. Taoline diktaat tekitas paksu viha mittemormoonides, kes vastukaaluks panid kokku petitsiooni Californiaga liitumiseks. Paraku ei tõusnud viimasest mingit tulu ning neil tuli mormoonide ülemvõimu kannatada 1857.aastani, mil Salt Lake City niigi heitlikud suhted USA föderaalvalitsusega veelgi teravnesid.
1851-1856 leidis aset mitmeid kokkupõrkeid mormoonide ja idarannikult lähetatud föderaalkohtunike vahel. 1856 said kolm mormooni juristi hakkama sellega, et viskasid kohtunik George Stiles'i seadustekogu kemmergusse, millele tagatipuks veel tuli otsa pisteti. 1857 oli asi nii hull, et president Buchanan kuulutas Utah territooriumi mässuliseks. Brigham Youngi asemel nimetati ametisse uus kuberner ning kolonel Albert Sidneyle anti käsk viia 2600-line väeüksus üle Utah territooriumile.
Juuli lõpul kutsus Brigham Young San Bernardino ja Genoa mormoonid Utah'sse tagasi. Sõnum jõudis Genoasse 5.septembril. Grupp pidi liikuma laskemoonaga ning hoidma sihtkoha saladuses. Eksitamiseks teatati ajalehtedele, et mormoonid asuvad ümber Washingtoni territooriumile. Genoa mormoonide 126 vagunist ja 450 inimesest koosnev karavan asus teele 26.septembril.
Pingete haripunktis 1857 augustis juhtus Cedar Cityst läbi minema karavan 140 mittemormoonist ümberasunikuga. Muidu külalislahked mormoonid keeldusid Californiasse rändavale grupile abi osutamast. Sõnavahetuse ägenedes ei jäänud grupil muud üle kui uuesti teele asuda. Mormoonide ninamehed aga olid vahepeal ute indiaanlastega kokku leppinud, et need ründavad ümberasunikke Mountain Meadows tasandikul. 11. septembril tulid neid indiaanlaste "käest" vabastama mormoonid. Paraku langesid nad hoopis indiaanlaste ja mormoonide ühisrünnaku ohvriks. Kõik ümberasunikud, välja arvatud 18 noorimat, hukkusid veresaunas, mida mormoonid loomulikult saladuses hoidsid.
Utah'sse lähetatud kolonel Albert Sidney ei jõudnudki kohale tänu mormoonide põletatud maa taktikale, mis tegi võimatuks väeüksuse toiduvarude täiendamise. Oktoober veedeti Bridgeri kindluses. Juhuks, kui väeüksus siiski kohale peaks jõudma, oli Youngil plaanis tuua mormoonid Utah põhjaosast lõunasse üle. Enne jõudsid mormoonid siiski USA valitsusega kompromissile: Young akstepteeris Buchanani poolt ametisse määratud kuberneri ja USA armee seadis end Salt Lake City asemel sisse Utah järve põhjakaldal - kohas, millest kujunes Camp Floyd.
Mormoonide massiline väljarändamine Nevadast oli kohalikele mittemormoonidele pidupäevaks. 1858 detsembris asutati Genoas ajaleht "The Territorial Enterprise", mis viidi kõigepealt üle Carson Citysse ja sealt edasi Virginia Citysse, kus toimetusega liitus hiljem Samuel Clemens, maailmale paremini tuntud Mark Twainina.
1859.a. ulatus Genoa rahvaarv 200 inimeseni. Sama aasta juunis avastati Sun Mountaini nõlval ülirikas hõbedamaardla, mida ajaloos teatakse Comstocki leiukohana. Olles küll esimene, jäi Genoa peagi tempokamalt arenevate Virginia City ja Carson City varju.
