Hüvituseks hävituse eest, mida tõi neile liiklus vanal Hispaania kaubateel, kujunes lõuna-paiutedel harjumuseks võtta matti teel karjatatavate loomade pealt. See tekitas Läänes rändavatele karavanidele probleemi: suuremas grupis oli küll hõlpsam indiaanlaste vastu astuda, kuid samas jäädi nii hätta piisavalt suurte karjamaade leidmisel. Grupi lahutamine lahendas karjatamise probleemi, ent tähendas teistsuguseid ohte.

1844 aprillis saabus Lõuna-Nevadas Resting Springsi grupp New Mexicost, karjas 30 hobust. Gruppi kuulusid abielupaarid Fuentesed ja Hernandezed, viimaste poeg Pablo ning giid  Santiago Giacome. Lootuses leida esimesena puutumatuid karjamaid olid nad põhikaravanist ette murdnud. Resting Springs näis olevat igati sobiv koht laagri ülesseadmiseks ja ülejäänud teeliste järeleootamiseks. Saabumisel väisasid neid näiliselt sõbralikud indiaanlased, kes paar päeva hiljem aga kostitasid neid  "noolerahega". Parasjagu hobuseid karjatavad Andreas Fuentes ja 11-aastane Pablo Hernandez lootsid  peatada rünnakut indiaanlastele hobuste peale ajamisega. Katse nurjumisel ei jäänud neil üle muud, kui kaaslased saatuse hooleks jätta ning taanduda karjaga ööseks Bitter Springsi lähedusse, kus nad luuret tehes sattusid kuulsa maadeuurija John Fremonti grupi peale.

Julgestuseks kaasas Fremonti teejuht Kit Carson ja Alex Godey, naasid mehed hobuste juurde. Paraku olid indiaanlased neist juba ette jõudnud ja puhta töö teinud. Kuna Fuentese hobune kukkus väsimusest kokku, asusid Carson ja Godey kahekesi karja jälgi ajama. Indiaanlased leidsid nad Horse Thief allikal.  Rünnakuhetkeks valiti aeg, mil paiuted hobuselihaga maiustasid. Indiaanlased pagenud tulistjalu kes kuhu.  Madinas langes kaks punanahka. Carson kaitset tegemas, asus Godey indiaanlasi skalpeerima. Esimese skalbi sai ta kätte hõlpsalt, teine indiaanlane karanud aga ootamatu hädakarjega püsti. Kohkumatu Godey lõpetanud kiire püssilasuga võikalt veritseva paiute elu.

Fremonti laagrisse Bitter Springsis naasti 15 hobusega, Godeyl skalbid  trofeena püssi otsas. Esialgses rünnakupaigas Resting Springsis avanes neile aga võigas vaatepilt. Matkajuht Giacome ja Pablo isa olid tükeldatud. Hernandezel olid indiaanlased käe ja mõlemad jalad otsast raiunud. Senjoriita Hernandeze koer aga vaakus veel hinge. Veidi hiljem leiti teibasse löödult senjoorad Fuentes ja Henrandez.

John C. Fremont võtnud orvuks jäänud Pablo Hernandeze endaga Washingtoni kaasa, kus ta äi senaator Thomas Benton poisi üles kasvatas. Legendi järgi tulnud Pablo meheeas Läände tagasi ning temast saanud Californias tegutsenud kurikuulus bandiit Joaquin Murieta.  Saatuse irooniana määrati Kit Carson aastaid hiljem USA valitsuse esindajaks New Mexico indiaanihõimude juures.  John C. Fremontist aga sai vabariiklaste esimene  presidendikandidaat 1856.a. valimistel.