1851.a. kinnitasid mormoonid San Bernardiono asutamisega kanda Californias. Juba järgmisel aastal seadsid nad sisse postimarsruudi Salt Lake City ja Los Angelesi vahel, mis talvel läbis tollal asustamata Las Vegase ala.   USA kongressi 1854.a. otsusega muudeti marsruut aastaringseks, mis illustreerib ilmekalt seaduskogu äraostetavust. Kuidas muidu seletada 25 000 dollarist toetust San Franciscosse ja Sacramentosse lähetatud posti liikumist läbi tollal kiratseva Los Angelesi.  

6.aprillil 1855 teatas Brigham Young mormoonide peakonverentsil kavatsusest rajada postitee äärde asundus mõnes Cedar City ja San Bernardino vahele jäävas oaasis. Sõelale jäi koht, kus Antonio Armijo oli tagasiteel Californiast hobusekaravani jootnud ning nimetanud selle Las Vegaseks tänu niitudele,, mida toitsid maapõuest välja tunginud allikad.  Asundusse rajatav kindlus pidi turvama nii asunikke kui postisaadetisi, last but not least, indiaanlased mormoonideks muutma ning  vähendma seega rünnakuohtu rändajatele.  

10.mail 1855 asuski William Bringhursti juhatusel Las Vegase poole teele karavan 40 vaguni ja 30 mehega, kes kohustusest kiriku ees olid jätnud maha pered ja majapidamised. Sihtpaika jõuti 14. juunil. Asunduse jaoks valiti koht Las Vegase oja ääres, mis jäi umbes 6 km kaugusele allikatest (praeguse Fremonti avenüü läheduses).  Nagu kord ja kohus saadi selleks luba põlisasukatelt.  

Mehed jagati gruppidesse, kellest üks saadeti Charlestoni mäele puid tegema, teine põldude ümber "tara" ehitama. Tara tarbeks kaevati 30-cm süvend, kuhu pisteti prosoopised, millest vaid teravad tipud paistma jäid.  See pidi põldudest eemale hoidma nii paiuted kui jänesed.

Kuna Santa Fe lähistel oli juba olemas Las Vegase postkontor, anti 10.jaanuaril 1856 tegevust alustanud kontorile Bringhursti nimi. Kindlus valmis veebruaris, selle tellisplonnidest seinad olid 61 cm paksud ja 2,74 m kõrgused, väljaarvatud 4,2 m lõunamüür.

Veebruaril said misjonärid  Utah'st täiendust. Seekord lubas mormoonide liider Young meestel ka pered kaasa võtta. Kokku tuli 23 meest, 14 naist ning 15 last. Pea pandi käiku ka kool, mille õpejata Zilpha Fuller võsuke oli esimesene Las Vegases sündinud laps.  

1856.a. aprillis avastas üks paiute umbes 43 km kaugusel Las Vegasest pliimaardla, mille keegi oli nimetanud Potosiks. Kaevandusluba saadi Utah'st augusti algul, mil saabus ka Brigham Youngi volinik Nathaniel Jones. Indiaanlaste abiga toodi maapõuest välja 5 tonni maaki. Paiuted ei hoolinud aga töötasuks antud kulunud rõivastega ning lasid pärast esimese koorma väljatoomist lihtsalt jalga.  

Pinged karmi käega Bringhursti ja liberaalsemate vaadetega Jonesi vahel tekkisid niipea, kui viimane Las Vegasesse jõudis. Kulminatsioon saabus detsembris, mil Brigham Young nimetas Jonesi asunduse uueks juhiks. Juhina tuli tal juba järgmisel kuul kaevandustööd liigsete takistuste tõttu lihtsalt katkestada. Kokku saadi 4.5 tonni pliid, mille koostis aga jättis paraku kõvasti soovida. Sellest hoolimata on Potosi esimene kaevandus Nevadas.  

Pärast kaevanduse sulgemist viisid tüli juhtide vahel, aga perede järgi igatsevate meeste madal moraal, varude nappus ning muud probleemid asunduse hülgamiseni. Luba Las Vegase misjonijaam maha jätta saadi Youngilt 1857 veebruaris ning tagasiteele asuti 23.märtsil. Maha jäi käputäis misjonäre, kes lahkusid lõplikult 26. septembril 1858. Las Vegase tulevik näis tume.

Ent 80 aastat hiljem sai Las Vegas uue elulootuse, kui siit läbi ehitati raudtee, mille ümbruses sai soetada võileivahinna eest maalahmakaid. Kaardi- ja muud õnnemängud olid siin juba varemgi lubatud, ent kasiinod ja turistid hakkasid siia tulema pärast 20. sajandi tehnikaime Hooveri tamme valmimist 1936.a.