Just sellise nimega rooga õnnestus mul tellida kogunisti kahes Tartu populaarses söögikohas. Nagu paljudele ameeriklastele on see minugi lemmiksalat. Caesari salat kombineerib võrratu kergusega erinevad maitsed ja tekstuurid: hõrgult mõrkjas ja krõmpsuv rooma salat, murendatud sinihallitusjuust, õhukesed parmesanilaastud ning krõbedad saiakuubikud soolakas, sidrunimahlaga maitsestatud õlikastmes täiendavad üksteist täiuslikult. Paraku erines Eestis pakutu nagu öö päevast sellest, mida eelpool kirjeldasin. Nimelt olid Eesti kokkajad otsustanud parema puudumisel kasutada jääsalatit - sama, kui serveerida spagette ketshupiga ning öelda, et see maitseb nagu ehtne itaalia roog. Come on!
Siinkohal siis Caesari salati lugu ja salat Caesari moodi. Salati päritolu puhul tuleb märkida, et enamus ameeriklasi seostab seda pahatihti ekslikult kuulsa Rooma diktaatoriga – põhikomponendiks on ju rooma salat. Siiski on salat SELLE Caesariga seotud sama palju kui arvuti arvelauaga. Väidetavalt on erisalat sündinud samal päeval nagu Ameerika Ühendriigid, siiski 148 aastat hiljem – 4. juulil 1924. Sünnikohaks Tijuana, USA-Mehhiko piiri äärne linnake, mis USA kuiva seaduse aegu oli gringode seas eriliselt populaarne. Toiduriiulid olnud tol päeval kiirelt tühjenenud ning nii oli ühel hetkel raske kangema kraami juurde sakusmenti võluda. Hotelliomanikul Caesar Cardinil (temap see ongi!) aga nupp nokkis ja ta tuli kitsikusest hiilgavalt välja, valmistades allesjäänud toiduvarudest külaliste silme all salati. Tulemus oli nii maitsev, et retsept leidis kiirelt tee teisele poole piiri.
Caesari salati valmistamine ei ole iseenesest aeganõudev, ent selle tõrgeteta valmimiseks soovitaks vähemalt paar tundi varuda. Retsepti sain päranduseks kadunud ämmalt ning juba aegu olen tutvusringkonnas just mina see, kellelt seda salatit tellitakse.
Enne retsepti juurde asumist veidi põhikomponendist - rooma salatist, samuti kos-salat. Tänavu suvel leidsin meeldiva üllatusena ühe kena proua Tallinna keskturul rooma salatit müümas. Loodetavasti teeb ta seda aastaringselt. Arvatavasti leiab seda ka Stockmannist.
Retsept 4-6 inimesele:
1 suur rooma salati pea
1 küüslaugu küüs, poolitatud
120 ml oliiviõli
125 gr saiakuubikuid, 1,5 cm ja koorikuta
¾ tl soola
¼ tl sinepipulbrit
¼ tl pipart – soovitavalt värskelt jahvatatud
1 ½ tl Worchestershire'i kastet
¼ sinihallitusjuustu, murendatud
2 sl riivitud parma juustu
2 sl sidrunimahla (pool sidrunit)
1. Soovi korral võib salatilehed pesta lausa päev enne serveerimist. Lehed eraldada põhja küljest, kõrvaldada närbunud osad ning pesta ülejäänud lehed põhjalikult voolava vee all. Raputada üleliigne vesi lehtedelt ning laotada need paberrätikule kuivama. Protsessi kiirendamiseks võib lehti ka kergelt paberrätikuga tupsutada. Niipea kui lehed kuivad, tuleb need õhutihedalt kiletkotti suletuna vähemalt paariks tunniks külmikusse panna - just selles on krõmpsuvuse saladus.
2. Järgnevalt lisada õlile purustatud küüslauguküüne poolik. Hoida segu vähemalt tund külmas.
3. Tunni möödudes ajada 2 supilusikatäit eelnimetet segu pannil kuumaks ning pruunistada selles saiakuubikud. Saiakuubikuid soovitaks säilitada kohas, kus näljased kodused neid liiga hõlpsalt kätte ei saa!
4. Lisada ülejäänud õlile sool, sinepipulber, pipar, Worchestershire'i kaste. (Esialgu lisati salatikastmele ka 6 tükeldatud anshoovise fileed, aga nüüd on see liigsoolasuse vältimisel möödanikku langenud.) Loksutada segu tugevalt ning panna külmikusse hoiule.
5. Kõik edasine aga peaks toimuma vahetult enne söömaaega ning tähelepanu nautiva kokkaja puhul külaliste ees nagu Caesargi tegi. Salatinõuna soovitaks kasutada suurt puukaussi, mille sisekülg tuleks hõõruda poolitatud küüslauguküünega (loomulikult ajab asja ära igasugune suurem kauss!). Seejärel võtta külmkapist välja salatilehed ning asetada need pärast suutäie suuruseks rebimist kaussi. Loksutada tugevasti salatikastet ning valada salatilehtedele, samuti lisada sinihallitus- ja parma juust. Nüüd on aga aeg salati segamiseks. Selleks kasutada pikki peeneid salatilusikaid. Vältimaks salatilehtede liigset muljumist, tuleks segada kergete liigutustega, kuni salatitükid on ühtlaselt kastmega kaetud. Järgnevalt lisada sidrunimahl (või pigista tühjaks poolik sidrun) ning segada taas salatit. (Originaalretseptis löödi salatile ka 1 minut keevas vees hoitud muna - salmonelloosi riskil on sellest enamasti loobutud). Viimaseks jääb saiakuubikute salatisse segamine paari kiire ja kerge liigutusega. Selle aja peale peaks pealtvaatajatel suud kindlasti vesised olema ning neid tuleb vaevalt mitu korda lauda paluda.
Veidi asendustest. Kuna Worchestershire'i kaste põhineb sojakastmel, siis peaks saama ka viimast kasutada – teoreetiliselt vähemalt. Kaalujälgijad võivad sinihallitusjuustu asemel kasutada fetajuustu. Lisandustest. Ameerikas on populaarseks muutunud ka Caesari salati serveerimine ribadeks lõigutud grillkana või lõhefileega. Mõnes kohas kasutatakse kirsstomateid ja peekonikrõpse (iseenesest ei midagi muud kui krõbedaks praetud peekonifilee tükikesed).
Caesari salat sobib oivaliselt kergeks lõunaks, samuti ka suurema õhtusöögi eelroaks. Põhiroaks sobivad sel juhul mahedamamaitselised kana- või kalatoidud.
Head isu!
