1860.a. presidendivalimistel seadsid vabariiklased oma kandidaadiks Abraham Lincolni. Kuigi neli aastat varem pidi partei esmakandidaat John C. Fremont kaotust tunnistama, oldi seekord edus äärmiselt kindlad, sest demokraadid ei suutnud kuidagi kokkuleppele jõuda orjapidamisküsimuses. Lõhkise küna ees seisis tegelikult kogu Ameerika rahvas.
Rahulikust eluolust ei saanud rääkida ka kaugel läänes Utah territooriumil. 7.mail 1860 põletas käputäis paiutesid väidetavalt karistuseks 2 indiaanineiu röövimise ja vägistamise eest Carsoni jõe ääres maha Williamsi jaama, kus hukkus ka 3 inimest. Kogukond oli raevus ning major Ormsby kutse peale tuli punanahkadele õpetust andma kokku 105 vabatahtlikku. Vaenuvägede kohtumises Pyramidi järve ääres tuli valgetel kaotust tunnistada - surma sai 76 meest, nende hulgas ka Ormsby ise.
Virginia City ja selle ümbruskond sattus paanikasse. Kartuses võidukate indiaanlaste uue rünnaku ees püstitati Carson Citys, Genoas ja Virginia Citys barrikaadid. Virginia City lähedusse nn. Põrguväravaks kutsutud kohas seati sisse kindlus isevalmistatud kahuriga, mis paraku ei pidanud vastu isegi proovilasule...
Suurim edu saatis Nevada uusasunikke äsjaloodud Washoe rügemendiga, millest hiljem sai alguse Nevada rahvuskaart. Californiast saabus neile toeks USA armee 754 mehe ja 2 haubitsaga. Pyramidi järve teine lahing erines esimesest nagu öö päevast. Paiuted kaotasid kuskil 40-50 meest, võrreldes valgete 3 hukkunu ja 5 haavatuga.
Hoolimata indiaaniohu kõrvaldamisest mõistsid Nevada uusasukad, et ähvardava kodusõja puhuks peaks ümbruskonnal olema kasvõi väike kindlus. Sobiv variant leiti 30 miili kaugusel Virginia Cityst, kus asuv kompleks 30 toortelliseuberikuga Churchilli kindluseks nimetati. Selle rusud on siiani alles ning põhjalik turist peaks nendele kindlasti silma peale viskama.
1860.a. novembris võitiski Ameerika 16. presidendivalimised Abraham Lincoln. Ent juba järgmise aasta veebruaris said Alabama osariigis Montgomerys kokku seitsme ühendusest lahku löönud lõunaosariigi esindajad, kes moodustasid konföderatsiooni Jefferson Davisega eesotsas. Konföderatsiooni armee ründas Lõuna-Carolinas asuvat Fort Sumterit 12. aprillil . Nii pääseski valla kodusõda, mille lõppu tuli oodata neli pikka vererohket aastat. USA ajaloo suurimate kaotustega sõjas kaotas elu üle poole miljoni mehe.
1861 tõi Virginia Citylegi muutusi. Kõigepealt tuleks mainida Carsoni jõe äärde kerkinud esimest kohapealset tambiveskit maagi peenestamiseks. Sellega said kaevandused kokku hoida kenakese summa kulukatelt maagiveostelt Californiasse. Fort Sumteri rünnak aga oli kohalikele pritsimeestele ajendiks moodustada põhjaosariikide toetuseks sõjaväerühmitusi, mis ühtlasi vabastasid USA armee kohustusest kohapeal garnisoni pidada.
Kodusõjaga seotud sündmustest tuleks nimetada konföderaadi pooldajate kavatsust võtta üle äsja, 1861.a. moodustatud Nevada Territoorium. Nende ninameheks oli California Ülemkohtu endine kohtunik David S. Terry, kellele Jefferson Davis väidetavalt lubanud kubernerikohta. Paraku valitses siinkandis tugev poolehoid Põhjale ning Terry pidi peagi Nevada tolmu jalgelt pühkima. Tema mõttekaaslased aga tõmbusid põrandaalusesse organisatsiooni, millest üldsus peagi haisu ninna sai. Karistuseks pidid reeturid Fort Churchillis paar tundi jutti ränkraskeid liivakotte vedama. Isegi hiljem juhtumisi pritsimeeste teele sattudes tuli neil armutu klobimisega leppida.
Kodusõja teine kohalik episood leidis aset Lõuna-Nevadas 1861-1862, mil põhjavägede kolonel James Carleton levitas kuulujutte, et armee kavatseb asuda mormoonide poolt maha jäetud kindlusse, mis Virginias hukkunud koloneli järgi väidetavalt Baker Fortiks ümber nimetatud oli. Peagi pasundasidki California ajalehed sellest, kuidas armee end Las Vegasesesse sisse seadma hakkab. 1862 märtsis avaldati lugu sellest, kuidas koloneli vägedel on tugevate vihmasadude ja üleujutuste tõttu raskusi Vegasesse jõudmisega. Tegelikult aga liiguti hoopis teises suunas läbi Lõuna-Arizona. Tucson langes neile sülle ilma võitluseta, kuna konföderandid olid selle tema lähenemisel hüljanud. Tema taktika oli osutunud äärmiselt edukaks - mingit Fort Bakerit polnud olemaski.
31. oktoobril 1864 võeti Nevada Ameerika Ühendriikide ridadesse. Aastast 1859, mil Comstocki hõbedarikkused avastati, oli Nevada kõvasti muutunud. Juba esimesel aastal teeniti 275 000 dollarit. 1862 oli aastatulu kasvanud 6 miljonini. 1863 ulatus Virginia City elanike arv 15 000ni.
Nevada integreerimise tingis ühelt poolt vajadus kaasata sõjapidamisse täiendavaid ressursse, teiselt poolt saada 2 lisahäält senatis orjapidamisvastase konstitutsioonimuutuse toetuseks. Seega ei viita Nevada tunnuslause "Lahingus sündinud" verisele kokkupõrkele, kuivõrd selle sünnihetkele, mil käimas "lahing" Ameerika Ühendriikide eest.
