19.sajandil saabus Ameerikasse miljoneid võõrsilt lootuses viia siin ellu unistused, mille täitumine kodumaal võimatu. Nende hulgas tuli Iirimaalt koos perega poisikeseohtu John Mackay. Pärast isa surma tuli tal kool pooleli jätta, et perel hinge sees hoida. Teenistus polnud kiita, ent 16-aastasena sai ta laevatehases tööd õpipoisina. Laevaehituse kõrval õppis ta kõike muudki, millest tal hilisemas elus palju kasu oli.
20sena võttis ta New Yorgist ette laevareisi California ranniku suunas. Õnnelootuses uhtis ta kullaliiva aastat kaheksa, paraku edutult. 1 859.a. Virginia City hõbedaleiust kuuldes oli tal mäeteede lumest vabanemisel esimeseks asjaks sinna kiirustada, kaasas sõber ja äripartner Jack O'Brien. Ühe legendi kohaselt olnud tal Virginia Citysse jõudes vaid 4 dollarit taskus. Teise järgi puhunud seal tuul, küll aga oli O'Brienil 50 senti, millest see enne linna sisenemist vabanenud, et nad saaksid seal alustada nagu džentelmanid kunagi. Hilisema uurimise peale pajatanud Mackay, et sõbral olnud tõepoolest selline komme rahaga kinni käia.
Kaevanduses töötades teenis Mackay 4 dollarit päevas nagu teisedki. Hiljem, puusepa ametis tõusis ta tasu juba 6 dollarini. Kiire õppijana sai mehest 1861.a. juba iseseisev alltöövõtja. Pärast esimest tööd, rõhtkaeveõõne valmistamist Unioni kaevanduses, oli ta tehtud mees. 1863.a. asus ta ülevaatajaks Bullioni kaevanduses, mille eest omanik J.M. Walker ta partneriks tegi. Kaevandus ei toonud küll midagi erilist siise, ent 1865.a. üldise languse ajal omandasid Mackay ja Walker osaluse Kentucki kaevanduses. 1866.a. esimesel päeval avastati seal rikkalik maagisoon, mis meestele ilusa sissetuleku tõi. 600 000 dollari eest omandas Mackay Walkeri osaluse. 1869.a. lõpuks oli Kentuckist kaevandatud 3,6 mln dollari väärtuses hõbedat. See jäi ka üheks vähestest kaevandustest, mida William Sharon oma haardesse ei saanud.
Jõukal järjel olles kosis Mackay endale naiseks Marie Bryanti. Elama asuti 1865.a. soetatud häärberisse, mis Mackay nime kandes siiani külastajatele avatud. Elamu puhul võiks peatuda selle tähelepanuväärsetel omanikel. Ehitas selle 1860.a. Georg Hearst, kes 1862.a. Virginia Cityst lahkumise järel pani aluse oma kirjastusimpeeriumile. Maja järgmiseks omanikeks said Abraham Curry ja Jay Gould. Esimesele neist kuulub Carson City asutamise au, teine aga sai tuntuks sellega, et üritas 1869.a. partner James Fiskiga kokku osta kogu USA kullavaru. Kui valitsus selle plaani nurja ajas, hakkas mees raudteid kokku ostma. 1880ndatel kuuluski talle kümnendik, pealekauba oli ta Western Unioni telegraafikompanii omanik.
1868.a. lõi Mackay käe James Fairi, James Floodi ja William O'Brieniga, et astuda William Sharoni ja California Panga ülemvõimu vastu. Mackay osalus oli 37,5%, Fairil 25%, Floodil 18,5 ja O'Brienil 18,5%. 1869.a. suutis äriühing Sharoni kontrolli alt välja kangutada Hale ja Norcrossi kaevanduse.
1870 sündis Mackaydele poeg John ning pärast seda võeti ette ühine Euroopa-tuur. Proua nautinud kõrgseltskonda sedavõrd, et Virginia Citysse ei naasnud ta enam kunagi, soetades residentsid New Yorgis, Londonis ja San Franciscos. Mackay aga jäi Virginia Citysse oma ärihuvide eest hoolt kandma.
1872.a. omandas tema äriühing Consolidated Virginia kaevanduse, kust avastati 1873 märtsis rikkalik soon, mis läks ajalukku Suure Bonanzana.
Virginia City hõbeda pealt teenis Mackay rohkem kui keegi teine. Hõbedavarude ammendumisel 1880ndatel hinnati ta varandus 61 mln dollarile. Erinevalt teistest rikastest teati teda helde mehena, kes ei hoidnud kokku Virginia City lastekodu ja Püha Maarja katedraali ümberehituse toetamisel. Kui ta sõbralt Grantilt kogu varandus välja peteti, maksnud Mackay USA ekspresidendile iga-aastaseks toetuseks 25 000 dollarit.
Pärast Virginia Cityst lahkumist kasvas Mackay varandus veelgi kiirematel tuuridel, kui mees investeeris äärmiselt tulusasse Atlandi-alusesse telegraafikaablisse. Projektis osalemise eest kinkis kuninganna Victoria talle imposantse klaveri. 71selt surnud John Mackay varandust hinnati 200 mln dollarile. Tema lapselaps Ellin Mackay abiellus kuulsa Irving Berliniga. Mackay New Yorgi residentsis tegutseb nüüd Belgia saatkond ning Londoni häärberis Kuningliku Akadeemia Muuseum.
