Sina – imeline! Mina – imetlev!

Sinu naeratus võlus mind.

Minu naeratus ehk võlus sind.

Sind, sind, sind - tahan!

Võta mind.... nii nagu olen, nii nagu olen.

Minusse mahud ilusti, mugavalt, mõnusalt - kindel see!

Sinusse usun, nüüd, lõpuks, kõhklusteta.

Minus armastuse äratasid.

Sinus tekkis see ka.

Sinust eales ma ära ei tüdi.

Ära minust ka tüdi või väsi!

Minule võid sa kõigest rääkida.

Sinule kõike võin usaldada.

Sinul on hoogu, sinul on lendu.

Minul jätkub tuge, jätkub soojust.

Minult võid küsida kõike - eriti eesti keele kohta, muide!

Sinult ei küsi ma midagi – aga sa annad niisama, küsimata, südamest.

Sinuni tee on pikk.

Minuni tee on pikem, raskem.

Minuna olla ei ole kerge.

Ega sinuna ka kerge ole olla!

Sinuta - ei!

Minuta – ei!

Sinuga - jah, alati.

Minuga, jah ole minuga!

Mina ei saa sinuks ja sina minuks, aga meiena on meil tulevikku - sina ja mina koos, erinevad, ent siiski koos.